💡Kuidas saavad Eesti pered ja ettevõtted hakkama oma laenumaksetega? 🔹Eesti majapidamised ja ettevõtted on saanud vaatamata majanduslangusele laenumaksetega seni hästi hakkama. Ettevõtete puhul on abiks olnud varasemad head aastad ja inimeste maksevõimet on toetanud see, et

📈Kolmandas kvartalis kiirenes palgakasv 8,1%ni ning keskmise palga ostujõud jätkas kasvu. 📊Palgakasv kiirenes ka nendel tegevusalades, mida majandussurutis varem tugevalt mõjutas ehk ehituses, töötlevas tööstuses ning veonduses ja laonduses. Samadel tegevusaladel ei kahane

📑MIKS POLE ETTEVÕTETE LAENUDE INTESSIMARGINAALID ALANENUD? Kuigi eluasemelaenude marginaal on langenud, pole ettevõtetele väljastatud laenude intressimarginaal paari aasta jooksul märkimisväärselt alanenud, kõikudes viimastel kuudel 3% piirimail. Eluasemelaenude

➡️ Majandus küll ei kasva veel, aga suurem langus on jäänud minevikku. 📊 Kolmandas kvartalis kahanes SKP Statistikaameti andmetel aastavõrdluses 0,7% ja jäi kvartalivõrdluses eelmise kvartali tasemele. Languse põhjustas eelkõige tarbimise ja investeeringute vähenemine. 🚜

📈Kolmandas kvartalis on välisnõudlus taastunud piisavalt, et tuua madalseisust välja Eesti kaubaeksport, mille käive oli 2,8% suurem kui aasta tagasi. Ka teenuste eksport jätkas kasvu ja oli 7,6% suurem kui aasta tagasi. Kuigi nõudlus taastub, on olukord igas riigis siiski

Bitcoin ületas lõppeval nädalal maagilise 100 000 dollari piiri, aga kui kõrgeid tippe veel vallutatakse, ei tea keegi. Ent Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel hoiatab, et üldiselt kehtib turul ikkagi loogika: raha ja rumalus üksteisest lõpuks lahutatakse. Ühtpidi see suur

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas täna langetada baasintressimäära 0,25 protsendipunkti võrra, tegemist oli tänavu neljanda intressilangetusega. Majandus elavneb oodatust aeglasemalt, seejuures hinnatõus vähehaaval aeglustub ja läheneb 2% eesmärgile ning palgad küll kasvavad,

Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt on majanduse seis tugevnenud. Mitmed seni raskustes olnud valdkonnad on suutnud uuesti kasvama hakata ja edasine liikumine jätkab paranemise kursil. 📈 Järgmisel aastal on oodatav majanduskasv 1,6% ning aastatel 2026─2027 umbes 3%.

Korraldame täna avaliku seminari „Kas ja kuidas peaks riik majandust suunama?“. Arutelu keskmes on riikide kasvanud huvi majandusarengut jõulisemalt suunata ning sellega kaasnevad võimalused ja ohud nii üleilmsel kui ka kohalikul turul tegutsevate ettevõtjate jaoks. Räägitakse ka

🛒📈Eelmise aasta oli hinnakasv Eestis 3,5%. Oluline osa ehk 1,6% sellest tuli kõrgematest tarbimismaksudest. Kui maksutõusud kõrvale jätta, olnuks hinnakasv 2%, mis on sarnane euroala keskmisega. 👩‍💻Aasta teisel poolel kasvasid enim teenuste ja toiduainete hinnad. Kohvi ja

💶💳Eesti elanikud kasutavad pangakaarti ja nutiseadet tasumiseks 57% ning sularaha 39% juhtudest. Euroalal tervikuna kasutatakse maksmisel keskmiselt enim aga sularaha (52%), digitaalseid lahendusi kasutatakse 44% maksete tasumisel, selgub 2024. aastal European Central Bank läbi viidud euroala