Parteide tung ja meedia surve neile deklaratiivselt ette välistada koostööd teiste parteidega ei tee midagi head. Loome polariseerumist ning muljet, et parteid ei saa muutuda. Väärtustest saab ajakohase pildi valimiste järel laua taha istudes ja rääkides. Kui ei klapi, ei klapi.

Lauri välistab liidud KE ja EKREga Tlna ja valitsuse tasandil, kuid „väiksemates KOVides on kindlasti õigus mõelda ja kaaluda". (Delfi) See pidi olema väärtuskriis, ütles RE juht. Kas väärtused ei peaks kehtima kõikjal ja alati, mitte sõltuma KOV rahvaarvust, panusest SKPsse vms?

Kui pärast seda sõnumit kuulete üle linna sahtlite kolinat, siis need on kärpeplaanid, mis kergendusohete saatel laudadelt kaovad.

Kas me kunagi näeme seda mahlast komprat, mis sotsidel oli RE ja E200 kohta, et nood muudkui loopisid allkirju valitsuses ja muljusid rohelist riigikogus kõigile halbadele asjadele, mida sotsid välja pakkusid?

Reformierakond võiks saada sel aastal keeleuuenduse auhinna. Mitte palju aastaid tagasi tähendas väljend "korras rahaasjad", et niipalju kui laekus tulusid, sai teha ka kulusid. Nüüd tähistab sama väljend seda, kui riigil saab olema üle kahe miljardi euro raha puudu.

Kristina Kallas ERR-ile: "4,5-protsendine defitsiit on piir, millest kaugemale ei olda (eelarvekõnelustel) nõus minema." Aga ei saagi ju! See 4,5 on EL-i ajutiselt lubatud maksimaalne defitsiidimäär. Aga aitäh siis, ma arvan, reeglitest kinnipidamise eest.

Täna tuli eelarve ja vikerkaare ots maandub Toompeal.

Pange tähele: ükskõik, millised erakonnad on järgmis(t)es valitsus(t)es, Eesti eelarved ei hakka olema väiksemas puudujäägis kui maksimaalne lubatud -4,5%. Ei aastal 2028, 2029, 2030, 2031....

Ma loodan, et see on ka miski kaval plaan, kui sama valitsuse kaitseminister püüab rahva pulssi alla viia ja välisminister pulssi üles ajada. #rütmihäired

Valitsus peatab kodumaised eelarvereeglid. Ei pane ajutiselt pausile, peatab. Ilmselt näeme neid reegleid viimast korda. Taastama neid lähikümnendil keegi ei hakka, olid risuks jalus juba mitmel eelmisel valitsusel.

Mis Isamaaga küll toimub? Eriti Tartus, justkui keegi lausa keelaks teha asju, mis poliitiliselt loogilised. Aga kes saab partei juhatuse liikmeid ometi keelata või käskida.

Isamaa kimbatust vaadates näib, et hoopis nemad olid valimistel arvestanud ainuvõimuga Tallinnas, mitte Keskerakond.

Kui Tallinna Isamaa hakkab väsima, vahetab kohe pingilt sisse Tartu Isamaa ja võtab üle. Ja siis jälle vastupidi. Õlg õla kõrval koostöös edasi!

Ajakirjanikuna kiidan staaralgajapoliitiku Kris Kärneri prioriteedid heaks.

Isamaa teeb teile tünga, head Isamaa valijad. Parteil oli linnapeakandidaat. Väga häälekas ja nähtav, kutsus üles enda poolt hääletama. Ja nüüd saab nende linnapeaks keegi, kellele te pole selleks õigust andnud. Kuigi just ärja olid valimised. See on pettus.

Oluline teada ka kõigile ajakirjanikele, kes faktidega toimetavad. Uued võimalused on avanenud!

Kaks sõnumit eilsest sattusid kuidagi kõrvuti.

Eesti sisepoliitika kokkuvõte toimetuses mul seina peal.